‹‹ Tagasi

Paljud inimesed on arvamusel, et kalipso on vettpidav ning kaitseb keha liigjahtumise eest. Tegelikuses toimib kalipso vastupidiselt—laseb vett veidi sisse, kuid ei lase välja. Keha soojendab sissepääsenud vett, tänu erilisele materjali pealiskihile Neopreenile.

Kuid kunagi olid ju ajad, millal inimesed ei teadnud, mis on kalipso. Surfi ajalugu hakkas pihta Havail. Muidugi, Havail on aastaringne suvi ning kohalikud elanikud ei vaevunud mõtlema soojade riiete peale. Kuid surfing hakkas koguma populaarsust ning jõudis alguses California`ni ning seejärel levis üle terve maailma. Jahedama kliimaga riikides sündinud surfarid, hakkasid mõtlema, kuidas saaks pikendada külmas vees viibimise aega. Arusaadavalt ei loobutud surfist külma vee tõttu.

Kauges minevikus enne külma vette minemist, prepareerisid  end sufraid tantsides energilisi ja koguni šamanistlikke rannatantse. Mõned surfarid panid selga villased kampsunid, mis olid leotatud toiduõlis ning mõned panid selga ebamugavad skafandrid, mis olid mõeldud sukeldumise jaoks. Oma lemmikalast ei tahetud loobuda ning leiutati kõikvõimalike variante soojuse säilitamiseks. Asjasse sekkus ka San Franciscos elav akende müüja Jack O`Neill.

O`Neill oli huvitatud leiutamast funktsionaalset varustust, külmas vees surfamiseks. Kohe mitte ei soovinud ta külmetada ära oma jalad ja käed. Ta hakkas kokkuostma Teise Maailmasõja sukeldajate kostüüme, mis olid valmistatud õhukestest kummiribadest. Hiljem sai selgeks, et need sobisid ainult sukeldujatele. Surfarid sooritasid palju aktiivseid ning järske liigutusi, vesi imbus sisse, tõrjudes õhu välja ning tulemuseks—liigjahtumine.

Töötades paljude erinevate materjalidega, suutis O`Neill siiski leiutada PVC`st esimese märja kalipso. See materjal täitis oma funktsioonid, kuid seda oli raske töödelda.

Ükskord lennates lennukiga, langes O`Neilli pilk vahekäigu vaibale, mille struktuuris olid pikad triibud spetsiifilisest kummi meenutavast materjalist. See oligi neopreen! Materjal oli leiutatud juba kakskümmend aastat tagasi, aastal 1932. Turul müüdi teda Duprene kaubamärgi all.

O`Neilli jaoks oli see tõeline avastus. Otsekohe tellis ta omale suure hulga neopreeni ning asus konstrueerima. Alguses polnud tema kavandatud kostüümid sugugi stiilsed ning sooja veega ärahellitatud lõuna naabrid tegid vaid nalja tema üle.

O`Neill ei andnud alla ning aastal 1952 avas ajaloo esimese Surfipoe San Fraciscos. Pood asus garaazhis, mis oli ranna lähedal, kus O`Neill surfas. Jack hakkas reklaamima oma kaupa. Ta pani koguni oma lapsed (kostüümis) jääga täidetud reservuaari mitmeks tunniks, et tõestada oma kalipso efektiivsust. Vaatajad olid nähtust šokeeritud ning kaup läks nagu soe sai!

O`Neill pidevalt täiustas oma mudeleid, surfaritele vabama liikumise võimaldamiseks. 80-ndatel leiutati ka värviline neopreen ning see tõi endaga kaasa veel ühe meeldiva üllatuse. Kalipso Day-Glo! Aktiivsed noored püüdsid muuta surfingut noortepäraseks ja lahedaks tegevuseks veel . Erksad värvid olid siis vägagi moes. Erkroosa, neoon-sinine, silmipimestav kollane ja punane värvus—kuid hiljem sai sellest ikkagi põhjus mahategemiseks.

Tänapäeval on maailmas palju tootjaid (Quiksilver, Rip Curl, Billabong, Neilpryde jne), kes jahivad surfarite rahakotte. Selles konkureerivas rügaluses võitsid tarbijad, ostes iga aasta järjest täiustatumaid varustusi.

Nüüd võivad surfarid sõita Alaskal, Islandil, Norras ning isegi Antarktikas, kus pingviinid värisevad külmast. Ja kõik see tänu Jack O`Neillile, kes lihtsalt ei viitsinud külmetada, tegeledes oma lemmikalaga.

Allikas http://www.kites.ru/content/articles/12/203
tõlkija  Katrin Quade